Birk Rohelend ja “Morbidaarium”
Morbidaarium
Kui sedalaadi virisemisi lugeda, siis tekib alati küsimus, et miks. Vahel läheb halvasti. Kõigil on läinud. Teinekord lendab kraami kohe päris kuningliku kaarega ventikasse. Aga kui sealt ei tule mitte soovi edasi liikuda vaid pigem soov kirjutada pikk nutulaul teemal, kuidas elu on halvad kaardid jaganud, siis ei oskagi nagu kuidagi sellesse suhtuda. Eks halbadest aegadest peab ka kirjutama, mõned kirjutavad kohe päris hästi. Aga selle raamatu maailmas on kogu aeg mingi ikaldus, kunstnikud on alahinnatud, lapsepõlv oli raske, naisi ei austada, raha põle, olevik ka tsipa hägune. Ja lõpus ongi emotsioon nagu krdi Radioheadi plaadiga – kaua sa kannatad kurbade vingumist.
Noh, vähemalt on autor haritud inimene, Harala elulood kenasti loetud.