Skip to content

In the snow with Rosebud

Mõnikord on nii, et raamatust ei olegi midagi kirjutada, isegi siis kui ta on väga hea. Mis seal ikka nämmutada või lobiseda, eriti kui tunded on tugevad ja segased. Teinekord on jälle nii, et see millele hästi sõrme peale ei saa saab mõnest teisest raamatust tuge ja hakkab tasahilju selgemat kuju saama.

  • Audioraamat. Dandelion Wine (Dramatized), Ray Bradbury,  lugenud terve näitlejate ansambel, Blackstone Audiobooks
  • Audioraamat. The Kite Runner, Khaled Hosseini, lugenud Khaled Hosseini, Simon & Schuster Audio
  • Väikeste asjade jumal, Arundhati Roy, Kupar

Nii aitas “Dandelion Wine” kokku panna mõtted, mis said alguse “Väikeste asjade jumalast” ja mis oli ka “Kite Runner-is” üheks väga oluliseks liiniks. Nimelt lapsepõlv ja kõik, mis tema sees on. See on periood meie elus, mis määrab ilmselt suures osas selle, kes me oleme täna ning samal ajal ei saa me lapsena seda just palju kontrollida. Selleks ei peagi emotsioonid ja juhtumised olema nii tugevad kui ülaltoodud raamatutes. Praegu, täiskasvanuna, on ilmselt väga raske meenutada kui suured ja ületamatud olid probleemid ja kui raske oli sel hetkel tuge ja toetust leida. Kui teil on lapsed, siis kuulake neid hoolega. Juba 4-aastane laps ei julge tihti kõike välja öelda, mis talle muret teeb, aga kui hoolega kuulata, siis on võimalik paljud asjad ära seletada viisil, mis aitavad mure ära viia:

  • See kass, keda me õhtul tee ääres nägime oli teel koju ja see oli sealsamas lähedal ning ta ei pea öösel pimedas metsas  olema.
  • Maha kukkunud lemmikkruus ei ole maailma lõpp, asjad lähevadki katki ning me läheme homme poodi ja proovime leida uue kruusi.
  • Ka väga suur torm ei jaksa meie maja katki puhuda ning äikesetormi on läbi akna mõnus vaadata.

Sest tegelikult ei saa ju minna tagasi, nagu Billy Forrester tegi, ning aidata oma lapsepõlveminal hakkama saada asjadega, mis meile ületamatult rasketena tundusid. Või siis vastupidi? See ongi just see ainuke asi, mida me alati ja igal hetkel teha saame?

Kõrvale kuulamiseks sobib Nick Cave ja “Papa Won’t Leave You, Henry”, tõenäoliselt üks alahinnatumaid Nick Cave-i lugusid.