Mõnikord on nii, et raamatust ei olegi midagi kirjutada, isegi siis kui ta on väga hea. Mis seal ikka nämmutada või lobiseda, eriti kui tunded on tugevad ja segased. Teinekord on jälle nii, et see millele hästi sõrme peale ei saa saab mõnest teisest raamatust tuge ja hakkab tasahilju selgemat kuju saama.
… aga ei osanud neid kirja panna.
Kui kõik algusest peale ilusti ära rääkida, siis tuleb alustada sellest, et mulle meeldib väga lugeda.
“The Road”, Cormac McCarthy, audioraamatuks lugenud Tom Stechschulte. Kõigepealt pean ma üles tunnistama, et post-apokalüptiline maailm on minu jaoks alati huvitav teema olnud. Mis saab kui kogu meie tsivilisatsioon oma raskuse all kokku kukub? Kui alles jäävad vaid vähesed, kas nad jaksavad siis seda taastada? Kui ei siis kui kaugele me ajas tagasi liigume? Enamus [...]
“The Life and Times of the Thunderbolt Kid”, autori enda poolt linti loetud. Üks nendest vähestest raamatutest, mis mulle viimasel ajal kätte on sattunud ja mida kuulates ühel hetkel ihuüksinda olles naerma pahvatad. Otseselt naljaraamatuks seda küll nimetada ei saa kuna suur osa selle raamatu huumorist on pigem jutu lahutamatu osa kui eesmärk omaette. Raamat [...]
Jälle Kazuo Ishiguro aga sedapuhku “The Reminds of the Day” audioversioon, mille luges linti Nigel Hawthorne. Tuleb tunnistada, et pärast “Never Let Me Go” lugemist oli järgmist Ishigurot kätte võttes pisut kõhe tunne. Äkki on jälle mingi padujama? Oi-oi kui mööda ma sellega panin. “The Reminds of the Day” on hoopis teine tera. Mr. Stevensi [...]
Kazuo Ishiguro ja “Never Let me Go”. Audioversioon mille lintilugejaks Emilia Fox. Kui see raamat läbi sai, siis ei olnudki järel muud kui suur ports nõutust. Ei saanudki nagu aru, miks üks potentsiaalselt keskpärane novell oli kehvavõitu romaaniks venitatud. Veel segasemaks jäi see, kuidas on üldse võimalik, et see kirjatükk oli kaalukausil koos Banville romaaniga [...]
John Banville ja “The Sea”. Tihe nagu hiis, raske ja hall nagu teras. Üks nendest vähestest raamatutest, mida ma olen jaksanud suure huviga lõpuni lugeda/kuulata ja mida lugedes kripeldab hirm selle ees, et raamat ükskord otsa saab. Senini ainuke raamat, mille ma kohe pärast lõpetamist uuesti ette võtsin ja ka teist korda algusest lõpuni läbi [...]
Bill Bryson on saanud hakkama üllitisega A Short History of Nearly Everything , mis on siis … jah … lühike ajalugu kõigest – universumist, asjade vanustest, aatomitest, dinosaurustest, teadlastest, avastustest, ahvidest, DNA-st, trilobiitidest. Kõik ilusti järjest ladusalt voogavaks jutuks kokku põimitud. Jutuna veel iseäranis nauditav, kuna raamatu lühendatud audioversiooni on sisse lugenud autor ise. Kriitikud [...]